Hävitav hinnang hambapastadele: ained, mida kasutatakse lahtistites ja mis tungivad otse ajju

Ajujahi finaali jõudnud võistkonna Münt retseptimeister Märten Kala võtab Laseri palvel ette tavaliste hambapastade koostise. Neis on lastele ohtlikke aineid, mõttetuid lisaaineid ja lubadusi, millele pasta ei vasta.

“Enne Münti ei teadnud ma ka hambapastadest midagi. Pesin Colgate’iga. Tegelikult võtsin lihtsalt poest kõige odavama pasta, mis sain,” räägib Kala (19). “Aga nüüd… Sattusin üle pika aja taas vanemate juures Colgate’iga pesema ja üldse ei meeldinud. Väga kibe oli.”

Märten Kala, MÜNT

Märten Kala

Kala lõpetab parasjagu Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumi 12. klassi, kus ta on süvitsi õppinud bioloogiat, keemiat ja ka toidutehnoloogiat. “Enne Münti arvasin, et tahan saada arstiks. Aga siin kaalusin ja sain aru, et arstina saan ma ainult ühte inimest korraga opereerida ja sel hetkel vaid teda aidata. Aga keemikuna ma saan lahendusi pakkuda paljudele inimestele korraga.”

Kala loeb vabal ajal teaduskirjandust. “Mind on seoses Mündiga huvitanud, mis mikroorganismid on meil suus. Või füüsikalised uurimustööd, kuidas toimub hõõrdumine ja mis ainete vahel see toimub. Vahel lihtsalt fantaseerin. Mind väga huvitab ringmajandus ja ma olen mõelnud, et kui inimesed hakkavad Marsil elama, siis millega nad seal hambaid pesevad?!”

Kuivõrd hetkel me peseme hambaid planeedil Maa, siis on kasulik teada, mis aineid meil tavaliste hambapastade sees kasutatakse ja mida need inimese organismis teevad.

Kui su hambapastas on ükski neist allpool loetletud ainetest, siis tasub mõelda, kas tahad ikka sellega pesemist jätkata. Mina võtsin enda hambapasta ette ja leidsin ootamatult palju sealt aineid, mille olemasolust kuulsin esimest korda. Peab ütlema, et see tutvus ei teinud mind just otseselt rõõmsaks.

Säilivuse pikendamiseks: parabeenid

Kala: Parabeene kasutatakse selleks, et pikendada toote eluiga. Metüül- ja propüülparabeenil on seenevastane ja antibakteriaalne toime. Need parabeenid hoiavad ära mikroobide elutegevuse, kuid see tuleb kalli hinna eest.

Mina leidsin oma hambapastast propylparabeni ja methylparabeni.

“Propüülparabeen võib olla seotud mitme terviseprobleemiga, sealhulgas hormoonide häirete, vähi ja allergiaga. Metüülparabeen võib inimkehas jäljendada östrogeenimolekuli tegevust, mis ajab inimkeha hormonaalse tasakaalu parlanksist välja.”

Ühtlustamiseks ja segunemiseks: PEG

Mina leian oma hambapastast PEG-32.

Kala: “Polüetüleenglükoolühendid (PEG) on kõige tavalisem koostisosa hambapastades. See hüdrofiilne polümeer toimib hambapastades dispergeerijana, kannab laiali erinevad osad, ühtlustab massi, aitab kaasa segunemisele.

Samuti kasutatakse seda paljudes kosmeetika- ja ravimvormides, näiteks salvides, osmootilistes lahtistites, mõnedes mittesteroidsetes põletikuvastastes ravimites, muudes ravimites ja majapidamistarvetes.

Alates 1977. aastast on teatatud 37 PEG-i ülitundlikkuse (viivitusega ja viivitamatu) juhtumist PEG-i sisaldavate ainete suhtes. Ehk PEG võib tekitada allergilisi reaktsioone.”

Vahu tekitamiseks: SLS

Kala: “Naatriumdodetsüülsulfaat või naatriumlaurüülsulfaat (Sodium lauryl sulfate) ja naatriumlaureetsulfaat (Sodium Laureth Sulfate) on kaks kõige levinumat vahutajat hambapastas. Nende allaneelamine võib põhjustada maohaavandeid ja mao alahappelisust. Pikaajalisel hambapesul võib SLS põhjustada suuhaavandeid.

SLS

Minu hambapastas on naatriumlaurüülsulfaat. Lisaks avastan sealt teise naatriumsulfaadi – Sodium Myristul Sulfate, mis võib sisaldada vähkitekitavaid tootmisjääke.

SLS tungib nahast läbi, põhjustab nahaärritust. Vahel on SLS asendatud Sodium coco sulfate‘iga, aga kuna mõlemad on sulfaadid, siis pole vahet – sulfaadid on ägedad ja tugevad allergeenid.”

Bakterite ja seentega võitlemiseks

Triclosan ja triclocarban – triklosaan või 5-kloro-2-(2,4-diklorofenoksü)fenool ja triklokarbaan või N-(4-klorofenüül)-N′-(3,4-diklorofenüül)uurea.

Kala: “Need kaks on olnud hambapastades. Nimelt on need antibakteriaalsed ja seentevastased ained, mis võivad mõjutada inimese hormonaalset tasakaalu.

Triklosaan on tugev puhastusvahend. See puhastab hästi, aga imendub läbi suu limaskesta, mille tagajärjeks võivad olla stress või  kilpnäärme haigused. Triklosaan keelati Euroopa Liidus ära, aga selle asendamiseks võeti osades toodetes kasutusele triclocarban. Põhimõtteliselt on see sarnane aine nagu triklosaan. Kuid ei ole teada, kas tal on inimese organismile samad toimed.”

Karell: Kas võib olla, et triclocarbanit pole veel jõutud uurida?

Kala: “Just, kuid on olemas piisavalt tõestust, et ka see aine ohtlikuks määratleda. Alles nüüd panevad Euroopa Liidu organisatsioonid rõhku selliste toimete uurimisele, mis tekivad mitme kosmeetikatoote komponendi vahel.”

Värvimiseks ja lõhnastamiseks: synthetic flavors ja fragrance

Ma leian oma hambapastast aroma. Ka see läheb sünteetilise lõhnaaine alla.

Kala: “Toiduvärvides sisalduvad lämmastikühendid võivad soodustada laste puhul tähelepanuhäireid ja põhjustada hüperaktiivsust. Eestis olid kunagi müügil Krabikommid, sellised hästi punase sisuga. Need olid nii paksult toiduvärvi täis, et muutsid lapsed hüperaktiivseks.”

Valgendamiseks: vesinikperoksiid (H2O2)

Kala: “See on hambapastas tugev oksüdeerija, mis võib nõrgestada hambaemaili hammaste valgendamise ajal. Meil on kahte liiki hambavalgendamist. Üks on pinnapealne, mida siis hambapastades peaks tegema vesinikperoksiid. Teine on see, mida hambaarstid teevad soodapesu nime all. Soodapesu muudab hamba sisu heledamaks. Vesinikperoksiid mõjutab aga ainult hambaemaili, mitte hamba sisu ennast. See on ka põhjus, miks valgendavad hambapastad ei tööta.”

Karell: Ehkki mul on valgendav hambapasta, siis hämmastaval kombel vesinikperoksiidi ma koostisosade hulgast ei leia. On see kindel, et seda siin siis pole? Mis nime all veel valgendajad võivad olla?”

Kala: “Jah, vesinikperoksiid peab kahtlemata olema loetletud tootemärgistusel. “Valgendajateks” võivad olla väga karedad mineraalid, mis nühivad hammaste pesemise ajal hambapinna pealmist kihti, muutes seeläbi hammast heledamaks. Sel juhul võib tekkida hõõrdekahju.”

Väljanägemise parandamiseks: titaan(IV)oksiid

Kala: “Mittemürgine hambapastat valgendav pigment, mille võib loetleda kasutuks.”

Karell: Oi, see on siin ilusti sees. Miks ta siis pandud on, kui ta midagi ei tee?

Kala: Seda pannakse selleks, et anda pastale commercial välimus. Ehk hästi valge välimus. See on müügitrikk. Aine pole tervisele kahjulik, aga milleks seda siia panna?! See ainult eksitab ostjat.

Vedeldamiseks: glütserool/glütseriin

Kala: “See muudab hambapasta vedelaks. Mõned hambaarstid väidavad, et see võib olla toiduks kahjulikele bakteritele, kes siis jätavad oma toidujäägid hammastele.

Karell: Minu hambapastas seda pole, aga leidsime selle kahe kolleegi hambapastade hulgas, kes mõlemad olid ostnud looduslikud hambapastad, mille koostis oli välja reklaamitud kui “100% natural origin“. Kas see võib siis hambapastas olla, või teeb see meile midagi halba?

Kala: “Glütserool iseenesest saab olla taimse päritoluga ja selle ülesandeks hambapastas on hoida hambapasta vedelana. Glütseriin on humektant (niisutav aine), mis tähendab, et see hoiab vett kinni ja hoiab ära hambapasta kuivamise tuubis. Mõned inimesed väidavad, et glütseriin takistab halbade bakterite elutegevust, sest glütseriin asendab vett. See aga nii pole. Gerald F. Juddi nimeline keemik väitis oma artiklis “Head hambad sünnist surmani”, et glütseriini sisaldavad hambapastad tekitavad hammastele glütseriinikihi, millest saab lahti umbes 20 suuloputusega, takistades remineraliseerumist (loomulik protsess, mille käigus hambaemail muutub tugevamaks, saades kas kaetud fluoriidikihiga või parandatud apatiidimineraalidega, millest koosnevad hambad).

Mineraliseerimine juhtub siis, kui hammaste pinnal olevad happed neutraliseeritakse harjamise ja aluselise puhastamise teel. Samas, glütseriin on PhD Gerry Curatola sõnul bakteriostaatiline – see takistab bakterite paljunemist – ja sellel on “prebiootilised omadused, mida doktor Judd ei käsitle”.

Vastanduvad seisukohad on ilmselgelt olemas. Aga kui tarbida palju hambapastat, võib suur hulk glütseriini põhjustada kõrvaltoimeid, nagu kõhukrambid, kõhulahtisus, puhitus ja isegi pärasoolevalu.”

Poleerimiseks: silica ehk ränidioksiid

Karell: Silica on tavalistest hambapastades abrasiivaineks. Teie kasutate Mündis kaltsiumkarbonaati ja kaltsiumbentoniitsavi selle asemel. Miks nii?

Kala: “See on nii, sest kaltsiumkarbonaat ja bentoniitsavi on pehmemad poleerivad ained kui silica ehk ränidioksiid. Ränidioksiidi osakeste kõvadus on tugevam kui apatiidi ehk hambaemaili kõvadus, mis tähendab, et õrnema hambavaabaga inimestel võib tekkida hõõrdekahju hambapastast, milles on ränidioksiid ehk peen liiv. Peamise poleerimise või mehaanilise puhastamise teevad ära hambaharja harjased.”

Säilitamiseks: naatriumbensoaat

Kala: “Säilitusaine, kuid omab sama mõju, mis sünteetilised värv- ja lõhnaained. Seda kasutatakse tavaliselt karastusjookides säilitusainena, aga see on lastele ohtlik. Tegemist on bensoehappe soolaga ja sellel on võime minna teatud kehaosadest läbi. See suudab minna sisuliselt ajju. Võib põhjustada närvilisust ja tähelepanuhäireid.

Kui naatriumbensoaat puutub kokku askorbiinhappega (c-vitamiin), muundub osa naatriumbensoaati benseeniks, mis on väga toksiline aine. Selle allikaks on 2008. aasta artikkel, milles analüüsiti karastusjooke ja leiti, et karastusjookides on olemas benseeni mingil määral ja ainsad märksa suurema benseenisisaldusega tooted olid imikutele mõeldud kuumtöötletud porgandimahlad.

Tihti väidetakse seda, et naatriumbensoaat põhjustab Alzheimeri ja Parkinsoni tõbe, hulgiskleroosi ja igat tüüpi vähki, kuid pigem piirdub naatriumbensoaat põletikuga, oksüdatiivse stressiga, rasvumisega, ADHD ja allergiatega. Sellised väited Alzheimeri ja Parkinsoni kohta on pisut ennatlikud, kuid naatriumbensoaati kasutatakse tõepoolest autohooldusega seotud antifriisis, kunstis ja käsitöös vedelseebivärvina, limonaadides, muudes gaseeritud jookides, puuviljamahlades, salatikastmetes, vürtsides jne. Riietepesus kasutatakse seda tärgeldajana.

See võib olla ka bensoehappe nimetuse all. Geoorganicsi hambapesutablettides on naatriumbensoaat igatahes sees.”

Libestamiseks: magneesiumstearaat

Kala: “Lisaaine, mis muudab kosmeetikatoote voolavaks. Paljudes hambapesutablettides on see sees. See on libe aine. Sõrmed ei haaku kuhugi taha. Seda kasutatakse ravimitööstuses ja tablettides ja toidulisandites voolavuse parandamiseks. Ma oskaks selle kasutamist põhjendada nii, et see on nipp, kuidas masina hoolduskulusid vähendada – tablett käib masinast kergemini läbi ja siis ei ole vaja masinat pikka aega parandada.”

Karell: Ma seda ei leia meie pastade koostisainete hulgast. Kas keegi üldse kontrollib, et koostisosad, mis paki peal välja on toodud vastavad ka sellele, mis tegelikult pasta sees on?

Kala: “See on hea küsimus. Hambapastade tegelikul koostisel ja sellel koostisel, mis on tuubil välja toodud, on vahe puhtalt juba sellepärast, et – kuigi hambapastade tootmisliinid on fikseeritud – võivad koostisosad vedelas lahuses omavahel uusi ühendeid moodustada, mida ei saa alati kajastada hambapastatuubil, sest see oleks analüütiline keemiline uuring, mille kohta tootjal kohustusi pole. Kindlasti on olemas selliseid tootjaid, kellele ausus korda ei lähe.”

Karell: Ma leidsin veel hulgaliselt vahvaid koostisaineid meie pastadest. Mis Sa nende kohta ütled?

  • Aluminium Lactate – “Soodustab hambaemaili mineraliseerimist, sest alumiiniumioon kannab fluoriidiioonid hammastele ja siseneb isegi hambaemaili koostisesse.”
  • Disodium Pyrophosphate – “Osaleb samuti hambaemaili mineraliseerimises, sest inimeste hambad koosnevad apatiidist, mis koosneb enamasti kaltsiumist, fosfaatioonidest ja fluorist.”
  • Poloxamer 188 – “Aitab emulsioone moodustada (ühtlased segud), vähendades emulgeeritavate (kokkusegatavate) ainete pindpinevust ja aitavad teistel koostisainetel lahustuda lahustis, milles nad tavaliselt ei lahustuks. Samuti puhastavad poloxamer-id nahka ja juukseid, aidates veel õli ja mustusega seguneda, et neid saaks kehalt maha loputada. Poloxamer 188 hävitab mikroorganisme, takistab või pärsib nende kasvu ja paljunemist.”
  • Cl 77891 – “See on Titaan(IV)oksiidi märgistus.”

Karell: “Tegelikult mul on veel igasugu imelikke aineid hambapastas. Suur kiri “Made in Germany” on peal. Cellulose Gum on nii selles minu omas kui ka pea kõikides Colgate’ides ja Blend-A-Medides. See on ohutu?”

Kala: “Jah, see koostisosa on täiesti ohutu. See on tselluloosist stabiliseeriv ja paksendav aine, mida inimene ei seedi.”

Fluoriidist räägime ka

Karell: “Aitäh. Siin on praegu nii palju infot. Kas võib, et järgmine kord räägime fluoriidist – selle kasulikkusest ja kahjulikkusest ning sellest, kas see siis peab hambapastas olema või ei?”

Kala: “Absoluutselt! Võin kokkuvõtvalt öelda, et fluoriidi sisaldava hambapasta kasutamise määravad ära kasutaja toitumisharjumused. Kui näksid tihti päeva jooksul või sööd toite, mis on suure glükoosi- ja fruktoosisaldusega, võid kindel olla, et pead kasutama fluoriidi sisaldavat hambapastat. Nõnda suhtuvad sellesse küsimusse reeglina hambaarstid ja suuhügienistid. Õnneks on vesi Eestis enamasti normaalse fluoriidisisaldusega, seega pärast söögikorda klaas vett pakub juba mingisugust kaitset kaariesetekitajate vastu. :)”

Artikli autor: Marii Karell

Artikli originaallink: https://laser.ee/tervis/neid-aineid-peaksid-valtima-eesti-hambapesutablettide-munt-looja-annab-havitava-hinnangu-hambapastade-koostisele/

1 kommentaar

Martin

2 aastat tagasi loobusin hambapastast(harja kasutan endiselt), suu seisukord läks ootamatult hoopis paremaks. Täpsemalt, igemete veritsus vähenes olulisel määral.
Muul juhul midagi ei muutunud.
Ühe korra ka proovisin hiljem pastaga pesta. Täiesti mõttetu, suu vahutas ja üldse ebameeldiv.
Loobumine sai alguse sellest, et pasta sai lihtsalt otsa ja sellhetkel mõtlesin, et miks mul seda üldse vaja on. Kiire google koostisest ja nende eesmärkidest, ning uut tuubi ei ostnudki.

Kirjuta kommentaar

Pane tähele, et me peame kommentaari heaks kiitma enne selle avaldamist.